VIBULASKMINE 

IDAVÕLUMAA
logo uus1 (645x439)
alutaguse

 

 

y5ma3mavdhpttfjl66j9uwwysvjddwd_ygfvp3p7eko

Oskus vibu ja noolega ümber käia on inimkonna arengus olnud ÜLIOLULINE. Umbes 25 000 aastat tagasi loodud koopamaalingud Prantsusmaal ja Hispaanias kujutavad vibukütte jahistseenides, leitud on palju neoliitikumist pärinevaid kivist nooleotsi. Esimesed suured tsivilisatsioonid olid orienteeritud põllumajandusele, aga vibulaskmine oli oluline küttimisel ja organiseeritud sõjapidamisel. Vana-Hiina, Pärsia, Egiptuse, Kreeka ja Rooma sõjaväe üheks põhijõuks olid ka vibulaskurid.
Jahi ja sõjapidamise kõrval oli vibulaskmisel ka rituaalne ja võistluslik otstarve. Näiteks Homerose „Iliases” pidasid KREEKLASED Patroklose matusel tema auks võistlusmängud, mille kavas oli ka vibulaskmine. 14. sajandi kroonikatest selgub, et OTTOMANI IMPEERIUMIS võisteldi, kes suudab lasta noole kõige kaugemale, samas on palju kirjutatud ka keskaegse JAAPANI Oyakazu vibulaskevõistlusest. Ainsal teadaoleval MARATONVIBULASKEVÕISTLUSEL pidid osalejad 24 tunni vältel laskma võimalikult palju nooli läbi seinas oleva augu. 1886. aastast pärinev rekord on 8132 noolt 13 053 katsega. Vanas Kreekas peeti vibulaskmist kunstiks nagu muusikat ja luuletamistki. Näiteks jahijumalanna Artemis ja ta vend Apollon, valguse ja kunstide jumal, olid mõlemad osavad vibulaskjad.

 

 

 

 

 

 

 

images (1)
download
tassili

 

 

Ajaloo killud